Kuidas B1-eksamit hinnatakse — 60 punkti kokku ja mitte ühtegi nulli

Kõige sagedasem eksimus, mida B1-eksamiks valmistujad teevad, ei ole grammatikaviga. See on vale ettekujutus hindamisest. Väga paljud arvavad, et iga osa tuleb eraldi ära teha — et kirjutamises on oma lävi, kuulamises oma. Eestis see nii ei ole.

Reegel, sõna-sõnalt

Ametlik sõnastus on lühike:

„Eksam on sooritatud, kui eksaminand on kogunud vähemalt 60% võimalikust punktisummast. Ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti.”

Ehk siis:

• Kokku on 100 punkti. Iga neljast osaoskusest annab 25 punkti.
• Sooritamiseks on vaja vähemalt 60% võimalikust punktisummast — B1-l on see 60 punkti sajast. Üks ühine lävi, mitte neli.
• Ükski osaoskus ei tohi anda täpselt 0 punkti. See on ainus koht, kus üksik osa saab su eksami üksinda ära rikkuda.

Sama reegel — vähemalt 60% võimalikust punktisummast ja mitte ühtegi nulli — kehtib kõigil tasemetel A2-st C1-ni. Punktisumma ise on aga tasemeti erinev: B1-l on kokku 100 punkti, A2-l 80. Seepärast on „60 punkti" just B1 arv, mitte üldreegel.

Mida see praktikas tähendab

Nõrk osaoskus ei tähenda läbikukkumist. Kui kirjutamine on su nõrk koht ja saad seal 8 punkti 25-st, aga lugemises 22, kuulamises 18 ja rääkimises 15, on sul kokku 63 — eksam on sooritatud. Sama tulemus oleks Poolas või mõnes muus riigis, kus iga moodul tuleb eraldi läbida, läbikukkumine. Ära kopeeri teise riigi reeglit.

Null tapab kõik. Kui sa kirjutamise tööd üldse ei alusta või ei ilmu rääkimisosale, on selle osaoskuse tulemus 0 ja eksam on läbi kukkunud — ka siis, kui ülejäänud kolm annavad kokku 75 punkti. Sama juhtub siis, kui töö juures tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine: siis hinnatakse kogu töö 0 punktiga.

Punkte tasub korjata sealt, kus need on odavamad. Kuna lävi on ühine, on ettevalmistuse kõige mõistlikum strateegia lihtne: lisa punkte seal, kus järgmine punkt on kõige kergemini saadav. Enamikul on see lugemine ja kuulamine — need on masinlikult hinnatavad ja neis on palju lühikesi punktiüksusi.

Toorpunktid ja kaalutud punktid

Siin tekib segadus, kui vaatad harjutustestide tulemusi. Iga osaoskust hinnatakse kõigepealt oma toorpunktide skaalal ja alles siis teisendatakse 25 punktile:

Osaoskus	Toorpunktid	Kaalutud punktid
Kirjutamine	20	25
Kuulamine	30	25
Lugemine	33	25
Rääkimine	20	25

Sellepärast ei klapi „18 õiget 30-st” otse sinu lõpptulemusega. Lugemises on 33 punktiüksust, mis kaalutakse 25 punktiks; kuulamises 30 üksust sama 25 punkti peale. Üks õige vastus lugemises on seega veidi vähem väärt kui üks õige vastus kuulamises.

Kust punkte tegelikult kaob

• Aeg. Lugemises on 50 minutit ja 33 küsimust, kuulamises mängitakse iga teksti kaks korda, aga edasi-tagasi kerida ei saa. Kes formaati ei tunne, kaotab punkte lihtsalt sellega, et jääb hiljaks.
• Tühjaks jäetud vastused. Valikvastustega ülesandes ei ole vale vastuse eest miinust. Tühi ruut on garanteeritud null; pakkumine on tasuta.
• Vormistus. Vastused kirjutatakse suurte tähtedega, pliiatsiga kirjutatud töö on kehtetu, ja kui märgid ühte lahtrisse kaks varianti, loetakse vastus valeks.
• Lühivastustega kuulamisülesandes (üks kuni kaks sõna) ei arvestata grammatika- ja ortograafiavigu, kui vastusest saab aru. Seal tasub alati midagi kirjutada.

Kuidas seda ettevalmistuses kasutada

Tee vähemalt üks täispikk harjutuskomplekt läbi ajaga ja liida punktid kokku nii, nagu eksamil: neli osa, igaüks 25 punkti, üks summa. Kui summa jääb 55 ja 60 vahele, ei ole mõtet hakata kõike ühtlaselt õppima — vaata, milline osa annab kõige kiiremini viis punkti juurde.

Selle saidi eksamiharjutused on jaotatud täpselt ametliku ülesehituse järgi: kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine, samade ülesandetüüpidega nagu eksamil.

Allikad: Teabeleht eesti keele tasemeeksami sooritajale (Harno) ja eesti keele B1-taseme eksami eristuskiri. Faktid üle vaadatud 13. augustil 2026.

Selgitav artikkel, mitte õigusabi ega ametlik eksamijuhend.